Jaam ehitati Moskva-Ventspilsi magistraalrongide lõpp-punktiks. Juba raudteed projekteerides plaaniti terminal paigaldada Ventspilsi kesklinna Suure väljaku lähedusse. Need plaanid nagu ka raudteesilla ehituse katkestas esimene maailmasõda.
Kuid isegi sõja ajal arendati Ventspilsi raudteesõlme, 20. sajandil ehitati kitsarööpmeline raudteeliin sadamast Mazirbesse. 1920. aastatel viidi kitsarööpmelise raudtee infrastruktuur Ventspilsi laiarööpmelise raudteejaama piirkonda. Auruveduridepoos teenindati nii laiarööpmelisi kui ka kitsarööpmelisi vedureid.
Sõdade vahelisel perioodil jätkasid tegevust jaama veetorn ja teised 20. sajandi alguses raudtee vajaduste rahuldamiseks ehitatud rajatised. Aastatel 1932–1934 ehitati Ventspilsi jaamast Dundagani veel üks 600 mm kitsarööpmeline raudteeliin.
Teise maailmasõja lõpus ehitati nn Kurzeme kindluse (kindlustuspiirkonna) tsoonis Liepāja-Alsunga kitsarööpmeline raudteelõik normaallaiuseks ja pikendati seda Ventspilsini, tagades sellega Ventspilsi jaamale põhiraudteesõlme staatuse.
Pärast seda, kui Ventspilsi sadam 20. sajandi 1960. aastate alguseks naftasaaduste ümberlaadimiseks välja arendati, likvideeriti Ventspilsi jaama kitsarööpmelise raudtee infrastruktuur, laiarööpmeline raudtee jätkas arenemist kuni 21. sajandi alguseni.
Reisirongid pole Ventspilsi sõitnud alates 2010. aastast. Ventspils on üks tupikjaamadest, sest endine Liepāja-liin suleti 1996. aastal.
2013. gadā Ventspils dzelzceļa stacijas pasažieru ēka tika restaurēta, tagad kalpojot galvenokārt administratīvajām vajadzībām.Kopš 2013. gada 5. marta Ventspils stacijas pasažieru ēka un ūdenstornis ir valsts nozīmes arhitektūras pieminekļi