Väidetavalt uhuti kõige esimene kirik merre rannikuerosiooni tagajärjel. Suitide piirkonnale omaselt on see katoliku kirik erinevalt muust – luterlikust Kurzemest.
Praegusel kujul ehitati kirik 1861. aastal ja 1862. aastal pühitseti see Pühale St. Joosepi (titulus ecclesiæ) auks. 1870. aastal laiendati kirikut, sissepääsu juurde ehitati torni , mille alumine osa moodustab praegu kiriku eesruumi. Kirikus on kaks altarit. Tornis kaks kella.
Üks kolmest Suitu piirkonna ajaloolisest kirikust, suitu kultuuriruumi osa, mis on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Ehitatud 19. sajandil. Kirikusse on paigaldatud suvevärav ja infostend.
Kirikutorn on suvehooajal vaatamiseks avatud iga päev.
Suvevärav on klaasist, et saaks näha kiriku sisemust.
Kiriku juurde on riputatud purjekas, mis jutustab ühe paadi päästmisest. Jurkalne küla asutamisest räägib legend. Kord, keskajal, sõitis paat Jūrkalne lähedal tormi. Laeva kapten vandus meeskonnale, et kui nad kalda leiavad, ehitab ta Jumalale tänutäheks kiriku, kus nad peatuvad. Peagi õnnestus laeval tormiselt merelt välja saada – nii ehitati sellesse kohta esimene kirik. Muide, tol ajal kandis Jūrkalni nime Feliksberga – Laimingojos Kalnu. Ka keskajal juhtisid külasid Jorenzel, Pilsberg, Zemoi kai. 1786. aastal ehitas hertsog Pīters Bairons puidust külakiriku ümber tugevaks tellistest bastioniks. 1870. aastal on kirikute ees tornid. Praegune Jūrkalne linn anti 1928. aastal.