Lootsitorn, mida on rahvasuus kutsutud ka valgeks tuletorniks, on üks esimestest ehitistest, mida märkab iga rändur, kes mere poolt Ventspilsi sadamasse siseneb.
Ventspilsi esimene lootsitorn ehitati 1897. aastal, et sadama lootsidel oma koht oleks. Enne seda asusid lootsid Ventspilsi lossi tornis. Torn aga hävis I maailmasõja ajal 1915. aastal ja selle asemele ehitati 1920. aastal ajutine torn.
1934. aastal otsustati ehitada uus torn mererannale lähemale, et suurendada jälgitavat vaateulatust. Lootsitorn asub Ventspilsi vabasadama territooriumil Lõunamuuli juures Kalasadama ja Venta jõe vahel. Torn on püstitatud kohta, mida enne ehitamist uhtus meri, seetõttu on vundamendiks kasutatud betooniga täidetud betoonist kaevurakkeid. Tornis olid ruumid lootsidele, tuletornivahile, ülemisel platvormil aga asus lootside tööruum, mida valgustasid illuminaatorid, mis olid võetud jäälõhkujalt „Pērkons” (“Pikne”). Tornis oli mootoriajamiga udupasun, võimas pööratav helgiheitja, pikksilm ja muu varustus.
Hulknurkne 20,4 meetri kõrgune torn on ehitatud tellistest, selle ülemine ümar osa aga raudbetoonist.
Torn asub 22,5 m üle merepinna ja on ainulaadne säilinud ehitis Läänemere Kuramaa rannikul. Lootsitorn lakkas täitmast oma esialgseid funktsioone juba 20. saj keskel, hiljem kasutas seda Hüdrometeoroloogiateenistus, kuid praegu torni ei kasutata ja see pole külastajatele avatud.