1645. aastal ehitatud kirik oli oma luksusliku interjööri tõttu kunagi tuntud Zlēkas katedraalina. Kiriku praegune kivihoone on ehitatud 1645. aastal, kirikutorn (1834) aga gooti traditsiooni järgi astmeliste tugipostidega.
Kiriku interjöör on suurejooneline ja kunstiliselt väärtuslik, eriti altar koos Bremenist pärit puunikerdaja Hofenštets 1650. aasta paiku valmistatud altarimaaliga “Kristuse teotamine” ja kantsel, mida peetakse üheks eredamaks Kurzeme manerismi näiteks.
Altar on vana traditsiooni kohaselt kivist müüritud kaetud vaid puitlauaga. Kaks sajandit hiljem (1875. aastal) kinkis paruness altarile kaks suurepäraselt tikitud punase ja musta altarilina, mis kaunistavad kirikut tänaseni. Altaril on kaks tahvlit “Püha õhtusöömaaeg” ja “Kristus Ketsemani aias”, ülaosas on Kristuse jumalateotuse maal. Altariruumi alla ehitati Zlēkas parunite fon Bēri perekonna hauad
Omapärased on ka kirikupinkide otstes olevad maalid, mis jutlustavad sümbolite keeles kristlikke juhiseid. Altarist vasakul on rikkaliku ornamendiga pihipink, Läti vanim (16. sajandi lõpp), paremal 17. sajandist pärinev pihikäpp.
Zlēkas kiriku esimese oreli valmistas silmapaistva oreliehitaja Rāneussi isa Rāneuss seenior. Orel pole tänaseni säilinud. Praeguse oreli (1875) valmistas Liepāja oreliehitaja K. Hermanis.